"Pärast oma edukat profipoksidebüüti 11.oktoobril Keilas, ei olnud mul võistlustega õnne. Kokku jäi erinevatel põhjustel ära koguni neli kavas olnud matši. Olin juba selle aasta sees võistlemise plaanid maha matnud ning keskendusin oma järgmiseks etteasteks 18.jaanuaril oma uues klubis Team Holzken toimuval gaalal.

Siiski sain võimaluse osaleda Euroopa ühel tuntuimal võistlustesarja jõulueriüritusel Enfusion Live. Võistlust oli võimalik ka internetivahendusel otseülekandes tasuta vaadata ning on ka järelvaadatav aadressil: www.enfusionlive.com

Pärast gaala mitmekordset toimumiskoha ja –kuupäeva vahetust sain ringi 21. detsembril Antwerpeni ööklubis NOXX. Vastaseks oli Marokkost pärit, kuid Belgias resideeruv Yassin Baitar- tugev, tehniline ning kogenud vastane.

Minu korralik ettevalmistus koos Nieky Holzken-i ja treeneri Sjef Weber-iga alt ei vedanud ja hoolimata kohtunike poolt määratud lisaraundist teenisin ülekaaluka võidu. Olen väga õnnelik, et sain aasta võidukalt suurel gaalal lõpetada. Vigastusi ei saanud ning pärast jõule alustan ettevalmistusega uueks võitlusaastaks"

Edvini tegemistega saate kursis olla fännilehel:  www.facebook.com/edvinkibus

Sa oled Eestis võistlenud mitu korda. Vaadates Sinu viimast matši Nikita Mihhailovski vastu, siis pean tõdema, et olid väga heas vormis. Kuidas Sa valmistusid selleks matšiks?

Ma hoian end pidevalt vormis, kogu aeg treenin korralikult, sest ettepanek matsiks võib tulla suvalisel hetkel ning selleks tuleb olla valmis. Ma teen iga päev trenni. Palju on tööd paarides koos oma klubikaaslastega, täiendan enda tehnikat ja jooksen palju, et parandada vastupidavust. Kui sain ettepaneku võistleda Nikita Mihhailovskiga, oli mul lihtsalt vaja veel rohkem treenida, et olla valmis 100%

Kuidas on kujunenud Sinu tee võistluskunstides?

Viie aastaselt viisid vanemad mind karate kyokushinkai trenni. Karatega tegelesin kuni 18 aastaseks saamiseni (Mul oli 1 dan karates). Minu esimesteks treeneriteks karates olid Irina Abramova ja Tatjana Aleksejeva. Hiljem alustasin tegelemist taipoksiga Saulijus Sheikise juures. Praegu on tema üks minu treeneritest klubis Muay Thai Academy. Teine treener on Albert Kuksenok. Algusel võistlesin rohkem taipoksis aga üha enam olen saanud võistlusi K-1 ning praegu võistlengi enamasti selles stiilis.

Kirjelda oma karjääri. Tipphetki ja ka neid momente, mida parema meelega unustaksid.

Nagu igal võitlejal on mul matsid, mille üle tunnen uhkust ja matšid, kus ma ei suutnud end näidata 100%. Tahaksin uuesti ringis kohtuda selliste vastastega nagu Pavel Turuk ja Alexander Stetsurenko. Ma arvan, et suudan võtta neilt revansi.

Mis on kohustuslik ilma milleta ei saa heaks võitlejaks? Mida peab vältima?

Peab alati arenema. Proovima alati saada paremaks võitlejaks. Igal treeningul ja igas matsis tuleb välja panna 100%- Selleks, et saada tšemioniks tuleb olla julge ja töökas. Treeninguid ei tohi vahele jätta, sest sel juhul pole tulemust! Ma treenin iga päev (välja arvatud pühapäev).

Sa oled praegu muay thai laagris. Räägi sellest lähemalt.

Jah, ma olen praegu Tais ja laagris „Sinbi Muay Thai Camp“. Ma olen siin juba kolmandat korda. Mitmed mu sõbrad Riiast sõidavad samuti siia enda tehnikat ja vastupidavust parandama. Mulle meeldib siin töötada „käpikutega“. Kliima aitab saada vastupidavamaks.

Igal võitlejal esineb aeg-ajalt masendust, emotsionaalselt raskeid momente. Kuidas Sa nendest üle saad? Mida soovitad teistele võitlejatele?

Tavaliselt tekib mul selline olukord peale rakseid matše või kui on väga keerulised treeningud ning ettevalmistus. Peale matši võtan ma nädala puhkuseks, et taastada jõudu, hakata treeningute järele igatsema. Alles pärast seda on võimalik jätkata treeningutega. Sportlastele, kes tunnevad, et on ületreeninud ja trenn ei paku enam rõõmu, tuleb kindlasti võtta väike paus. Sel ajal võib tegeleda teiste spordialadega näiteks jalgpalli või korvpalliga.

Võitluskunstid muutuvad ühe populaarsemaks. Mida Sa soovitad noortele poistele/tüdrukutele ja isegi täiskasvanutele, kes alles mõtlevad treeninguid alustada?

Pole oluline millise spordiala laps valib. Peamine on see, et ta ei istuks tegevusetult kodus arvuti ees. Loomulikult tüdrukuid on parem mitte panna kikkpoksi või taipoksi treeningutele... no aga kui tüdruk väga tahab, siis on häid treenereid, kes oskavad õpetada nii, et traumasid poleks. Kikkpoks on väga hea spordiala, sellega võib alustada ükskõik mis vanuses. Peamine, et oleks hea treener.

Räägi oma tulevikuplaanidest?

Ma planeerin professionaalselt võistelda veel 5-6 aastat kui Jumal annab ja mul ei ole tõsiseid traumasid. Ma olen alati avatud uutele matši ettepanekutele ja praegu lihtsalt treenin, et olla igal ajal valmis minema ringi ning näidata head võitlust.

Mida Sa soovid öelda Eesti publikule ja fännidele?

Mul on heameel, et Eestis on inimesed, kes jälgivad minu matše, elavad kaasa ja saadavad mu facebooki kontole kirju. Ma proovin neid edaspidi rõõmustada heade matšidega ja arvan, et veel mitmeid kordi tulen Eestisse võistlema!

Saavutused:

2013 WAKO Läti Kikkpoksi meister
2012 WKA Balti meister K-1 reegilid
2012 WFCA Euroopa Karika võitja K-1 reeglid
2012 WAK-1F Läti professionaalse kikkpoksi tšempion.
2012 WAKO Läti meister kikkpoksis K-1 reeglid
2012 WKF Riia meister low-kick reeglid
2011 WAKO Poola meister K-1 reeglid
2011 IFMA Läti meister K-1 reeglid.
2011 WKA Riia meister taipoksis
2009 WKA Euroopa meister K-1 reeglid (PRO/AM)
2009 Balti viitse tšempion K-1 reeglid
2009 Läti profesionaalid taipoksi meister
2007 IFMA Läti meister (Muay Thai)

KERSTI  JÄRVE

Alo Veenpere, keda võib lugeda üheks Eesti edukamaks kerges kontaktis võistlejaks, alustas oma sportlase karjääri hoopis korvpalli ja kergejõustikuga ning on korduvalt tulnud Tartumaa koolinoorte meistriks odaviskes. Huvi erinevate võitluspordi alade vastu tekkis Alol varases teismeeas. Alles gümnaasiumis otsustas ta kikkpoksiga tegelema hakata. See oli aastal 2006 ja esimeseks treeneriks sai Rain Ruuder.

Treeningute esimesel perioodil keskendus Alo mõlemale stiilile nii täis- kui kergkontaktile. Oma esimese matši pidas Alo kergkontakti stiilis. Edaspidi on ta teadlikult valinud võistlusi just selles stiilis. „Ma ei tunne vajadust vastast nokauteerida,“ räägib ta. „Pinget pakub rohkem küsimus, kas minu tehnika ja kiirus ületab vastase oma.“ Ometi on Alo ka täiskontaktis edukalt võistelnud ja aastal 2008 võitis ta Estopenil meistritiitli. Hilisemad matšid on olnud kergkontaktis ning kuna vastasteks sattusid mitmed taekwondoga tegelevad sportlased, siis otsustas ta ka pisteliselt selles spordialas end täiendada. Nüüd kuulub tema tiitlite hulka ka taekwondo WTF Eesti meistri nimetus. Eelmise aasta kevadel avanes Alol võimalus õppida Los Angeleses erinevate mainekate treenerite käe all nii taekwondod kui ka wushu´d.

Kui sageli on täiskontakti eesmärgiks vastast nokauteerida, siis kergekontaktis saab löögistiili eest punkte. Alo sõnul löövad enamus sportlasi ikka vähemalt pool matši täisjõuga. „Lihtsalt see kui tugev kontakt kohtunikule paistis sõltub juba võistleja tehnika meisterlikkusest.“ Ta rõhutab veel:“Kohtunikud peaksid olema korralikult koolitatud, järgima rangelt reegleid. See stiil välistab niisama lahmivad võistlejad, enne kui kohtunik neile hoiatuse või miinuspunkti annab ebakorrektse tehnika eest.“

Alo arvates ei saa öelda, et üks stiil on parem kui teine. „Eeskätt tuleb lähtuda sportlase individuaalsest huvist ja võimetest,“ lausub ta. Neile, kes soovivad teha rohkem efektseid pöördeid ja akrobaatikat hõlmavat tehnikad, soovitab ta kerget kontakti.

Veebruari alguses toimunud BalticOpenil kindlustas Alo endale ülekaalukalt meistritiitli. Tema keskendumisvõime ja segavate asjaolude eiramine annab tunnistust tõelisest võitlejahingest. Kahe tunni jooksul võitis ta kolm matši. „Organisatoorsetel põhjustel olin sunnitud esimese matši tegema ilma mingi eelneva soojenduseta. Sekundeerisin parasjagu kaasvõitlejat, kui ühtäkki öeldi, et alla viie minuti on aega ümber riietumiseks ning juba ringi astumiseks,“ kirjeldab Alo oma kogemust. Ta võitis 3:0.  Kindla süsteemi järgi kuus korda nädalas treeninguid viisid sihile. Ainus suur miinus on, et Tartus napib tasemel sparringpartnereid.

Nõo vallas elav ja treeniv Alol on oma saal, lausa terve hoonekompleks, mille kujundus ja sisustus soosivad sportimist. Selle saali sai ta tänu isa eluaegsele spordilembusele. Tema juures trennis käivad erinevad sõbrad, väikene grupp, sest ajaliselt  pole lihtsalt võimalik ajaliselt uute huvilistega tegeleda. Tulevikus plaanib ta siiski oma elu siduda võitluskunstidega, lähiajal saada treenerikategooria ning võistelda edukalt rahvusvahelistel turniiridel.

Alo on ehe näide sellest, et alati ei pea kulmu rulli lööma vaid kikkpoksiga võivad tegeleda ka need kes soovivad intelligentsemat lähenemist võitlusspordile. Euroopas WAKO föderasiooni võistlustel on tatami liigid populaarsed, meil eelistatakse siiski erinevaid täiskontakti stiile, olgu siis selleks kikkpoks või hoopis MMA. Samas võib julgelt väita, et kergekontakti populaarsus kasvab üha enam ning väljavaated edukalt rahvusvahelisel areenil võistelda on nii mitmelgi sportlasel. Alo, kes on valinud rkikkpoksja keerulise, ent äärmiselt huvitava tee, soovib oma kodukohas arendada erinevaid võitluskunstidega tegelejaid ning miks ka mitte neid tulevikus viia meistritiitliteni.

Alo Veenpere saavutused:

2007 Eesti Meistrivõistlused II koht

2008 Eesti Lahtised Meistrivõistlused I koht

2009 Eesti Lahtised Meistrivõistlused I koht

2011 WTF Taekwondo Eesti Meistrivõistlused I koht

2013 Eesti Lahtised Meistrivõistlused II koht

2013 WTF Taekwondo 1.dan (must vöö) Ameerikas

2014 Eesti Meistrivõistlused tatami liikidel I koht

Kersti Järve

Kersti Järve

Maxim, Sul näis kõik ringis laabuvalt. Tehniliselt heal tasemel, vastupidavus ja enesekindlus. Kirjelda, kuidas Sa valmistusid matšiks Andrei Manzologa? Kuidas jäid ise võistlusega rahule?
Mu valmistumine toimus uues spordikompleksis TERASes, kus mul olid selleks kõik võimalused. Mind aitas  Igor Golubev, kes koostas mulle crossfit vastupidavus programmi  ja  aitas parandada oma tugevaid külgi. Ma olen väga rahuldav oma võistlusega , sest ma olen ringist eemal olnud  1,5 aastat. Vajasin võistluskogemust, kus olen ringis terve matši aja. Igas raundis raputasin ma Andreid oma löökidega ja ta vaevalt seisis jalgadel ning viimase raundi lõpus panin ta nokdauni. Ma olin tippvormis. Sellepärast olen väga rõõmus, et minu plaan sai täielikult rakendatud.

Eestis kohtab Sind ringis harva. Räägi palun, millistel turniiridel osaled ja kuidas Sul seal läinud on?
Viimased kaks aastat ma elan ja treenin Hollandis, maailma tippu kuuluvad klubis Golden Glory. Mul oli väga hea ja raske matš Moskvas, kus vastaseks oli maailmakuulus võistleja Dzhabar Askerov, keda ma varem vaatasin Eurosport kanalis. Dzhabaril on üle 200 matši ja viimane 5 aastat on ta võistelnud tipptasemel. Kolm nädalat enne matši murdsin trennis oma nina ning vajasin operatsiooni. Kuna valmistusin ette nii kaua, siis ma ei lubanud seda teha. Võistlesin purustatud ninaga, millega ei hinganud üldse. Co Hemmers, Golden Glory peatreener ja terve tiim uskus, et ma võitsin punktidega matši aga kohtunikud andsid extra roundi, kus Dzabar läks edasi, ent mina sain löögid “kohale”. Kaks kohtunikku andsid võidu Dzhabarile ja kolmas kohtunik mulle. Ma kaotasin kohtuniku otsusega. Matš oli võrdne ja ma näitasin, et sportlased Eestist võivad võistelda kõrgeimal tasemal, tippklassis.

Kuidas sai Sinu sportlase tee alguse?
Ma alustasin spordiga tegelemist kui olin kaheksa aastane. Minu esimene treener oli Oleg Kim, kelle juures treenisin kuus aastat. Kui ma olin viieteistkümne aastane, alustasin täiskontakt karate ja kikkpoksiga. Minu treeneriks sai Juri Solvjev, kes motiveeris ja õpetas mulle kõike, et olla tõeline võitleja. Ta õpetas mulle, kuidas olla korralik inimene, kasvatas mind! See on väga tähtis noortele meestele, tahan talle öeda aitäh.

Millised on Sinu edasised plaanid?
Praegu on mul uus mänedzer ja sellega koos uus strateegia ning plaanid. Minu eesmärk on osalemine ja võitmine ühel suuremal pro üritusel. Minu järgmine matš toimub 7. detsembril Moskvas. Õhtu peaürituseks on seal matš Mike Zambidis vs Batu Hasikov. Minu uus mänedzer organiseerib selle ürituse ja mul on heameel, et nad tahavad mind sinna osalema ja võitma.

Kersti Järve

Andrei, sa oled viimasel ajal võistelnud väljas pool Eestit. Sa lähed 14. septembril Xplosion Estonian ringi. Millised tunded sind sellega seoses valdavad?

Tahan lihtsalt võistelda! Tahan vastupidada kõik kolm raundi, näidata ilusat matši. Videote ja eelneva info põhjal tean, et tegu on tugeva vastasega. Tean, et matš Maxim Võrovskiga tuleb raske. Maximi vastaseks on olnud maailma parimate kikkpoksijate hulka kuuluv Dzabar Askerov, kellele ta kaotas alles lisa raundis.

Kuidas Sul Eestist lahkudes on spordis läinud?

Sõitsin poolteist aastat tagasi Inglismaale, sest seal on rohkem võimalusi võistelda, paremad treeningud, rohkem professionaalsel tasemel sparringpartnereid. Eestis, EAK-s treenides sain korraliku kogemuse ja baastehnika. Inglismaal olen treeninud kolmes erinevas klubis. Praegu kuulun Lumpini Gym ridadesse. See on taipoksi klubi. Hetkel tegelen ainult taipoksiga. Järgmisel aastal plaanin tagasi tulla MMA juurde. Inglismaal pidin ka hakkama jiu jitsu trennides käima. See ala on populaarne Inglismaal ja Ameerikas. Seal liiguvad rahad ning tunnustus. Mul õnnestus saada Suurbritannia meistritiitel jiu jitsus. Ma olen võitnud veel King of the Ring tiitli taipoksi reeglite järgi. Lisaks olen Dynamite K-1 tiitli võitnud.

Tavaliselt treening kuus korda nädalas. Kaks trenni päevas. Teen spetsiaalselt vastupidavusele suunatud harjutusi. Sparringuid erinevate sportlastega. Inglismaal on treeningutes rohkem rõhku pandud vastupidavusele ja rünnaku taktikale.

Sul läks MMA-s päris hästi. Miks sa otsustasid ainult taipoksiga tegelema hakata?

Ma oskan maadelda ja ka lüüa ning seetõttu oli mugav MMA-s võisteda. Kuna ma vahetasin kubi ja seal tegeletakse rohkem taipoksiga, siis ma valisin selle. Üheks põhjuseks oli see, et paljud sportlased keeldusid minuga MMA-s võistemast ning vastaste leidmine muutus raskemaks. Tegelikult meeldib mulle taipoks rohkem, kuid võimalik, et naasen siiski MMA juurde tagasi.

Millised on su plaanid pärast Xplosioni?

29. septembril on 8 mehe turniir Ring Masters tiitlile. 12. oktoobril toimub superfight rumeenlasega ja detsembris pean kaitsma Dynamite K-1 tiitlit Šotimaa tsempioni vastu. Mu on iga kahe nädala tagant üks matš ning pean kogu aeg olema heas võistusvormis.

ROK tahab olümpiat hoida värske ja modernsena. Olümpia vaatajaskond on vananev, mistõttu sponsorid ei olnud rahul sihtgrupiga ja sellega tuli midagi ette võtta, et kõik saaksid rahulikult raha edasi teenida. Tulemusena on meil X mängud, rannavõrkpallurid, kes jooksevad bikiinides ringi ja seda televsiooni vaadatuimal ajal. Enne kui te mind ründate, ärge saage minust valesti ARU! Seal on suurepärased sportlased, kes on Ameerikale toonud palju kuulsust ja au, seda nii rannavõrkpallis kui lumelaua sõidus. Usun et mõelmad kuuluvad olümpiale. Aga kaunite naiste bikiinides liiva sukeldamist, ei saa moderniseerimiseks nimetada, olgugi, et vaatajate keskmise vanuse toob selline telepilt alla.

Nüüd on maadluse kord. Uued maadlusreeglid teevad maadluse palju dünaamilisemaks ja vaadatavamaks, seda nii maadlejatele kui televaatajale. Eriti uhke olen ma naiste suurema kaasatuse üle maadluses. Hetkel on maadlusse kaasatud 30 miljonit meesmaadlejat ja  mehed on alaga tegelenud 3000 ja rohkemgi aastat. Naismaadlejaid on seevastu cir. 300 000 ja nende arv on suurenenud alates 1980. aastast pidevalt. Naised võistlesid esimest korda olümpiamängudel 2004. aastal  Ateenas. Hetkel on olümpial 6+6+6 kehakaalu st. 6 kreeka-rooma, vaba- ja naistemaadluse kehakaalu. Selliseks muudatuseks pidid mehed loobuma kummaski (kr.-rm ja vabam.) ühest kaalukategooriast, et naistemaadlus saaks 2 kehakaalu juurde.

Kindlasti oli meie võit Buenos Aireses super tulemus. Suurim võit 3000 aastase ajaloo jooksul, kuid natuke ka magushapu. Muidugi, me hüppasime toolidelt püsti ja lasime valla rõõmuhõisked kui tuli tulemus, et maadus on tagasi valitud. Ärge saage valesti aru, sport, mis seda kõige rohkem vääris sai ka valituks, kuid kogu protsess oli vigane, sest teistel aladel polnud algusest peale mingit võimalust maadlust võita. ROK jättis olümpia nö. näidisspordiala ukse kohe maadlusele lahti , hetkel, mil nad avastasid on oma kolossaalse vea suuruse, veendumaks, et maadlus tagasi valituks saaks. Näidisalad on tavaliselt need, mis toovad olümpiale uudsust, värskust ja erinevust. Alad nagu lacrosse, triatlon, mägijalgratas. Selge on see, et maadlusega on teised lood. Kui mina oleksin squashi või pesapalli juht kostitaksin  ma ROKi kohe kaebusega ja selle sisu oleks : Pesapall ja squash on mõlemad paremini defineeritavad uue spordialana olümpiamängudel kui maadlus. Miks panite te meid spordiala vastu, mis on olnud olümpiamängudel 3000. aastat ? Maadlus on ala, mille vastu on enneolematu rahvusvaheline kirg ja toetus, mis lõi välja just tema väljaheitmise hetkel olümpialt. Teie ebaprofessionaalse lähenemise tõttu polnud meil kunagi võimalustki.

Kogu see seitsme kuu tagune protsess, mis lubas üldse maadluse väljahääletamist oli ebakorrektne ja seda kõike selleks, et maadlus uuesti tagasi hääletada. Tuhandeid töötunde  ja miljoneid dollareid investeeriti, kuigi teistel aladel polnud kunagi isegi võimalust. Milline spordiala oleks praegu nö. näidisalana olümpial, kui ROK oleks aidanud reformida maadlust korrektselt, ilma sellise šokita ? Kui maadlus oleks jäänud omale kohale (mida ta kindlasti väärinuks) ja moodne viievõistlus oleks kinga saanud ( mida ta ka väärinuks), siis milline ala oleks võitnud? Squash, pesapall või karate ??? Kas nad kõik peaksid ootama jälle 4 aastat ?  EI! Ma loodan, et ROK võtab uuesti lahti oma raamatud ja annab neile spordialadele uue võimaluse 2020 olümpiamängudeks. Nad on kõik head spordialad ja väärivad kohta olümpiaperes.

Vahendas: Toeta Eesti Maadlust

Originaal: http://www.huffingtonpost.com/william-baldwin-/reflections-from-buenos-a_b_3902517.html

Pesapall/Softpall

Olümpiaajalugu: Pesapall- seitse korda osalenud näitusealana, medalispordialana viiel Olümpial (1992, ‘96, 2000, ‘04, ‘08). Softpall- medalispordialana osalenud neljal Olümpial (1996, 2000, ‘04, ‘08). Mõlemad alad hääletatin välja 2005 aastal alates 2008 Olümpiamängudest. Kandideerisid uuesti, kuid ei pääsenud tagasi Olümpiamängude kavva.

Taotlejad: Riccardo Fraccari (pesapall) & Don Porter (softpall).

Visioon: Rahvusvahelised Pesapalli ja Softpalli Liidud ühinesid sel aastal, et parandada oma võimalusi Olümpiamängudele pääseda. 8 võiskonnaga esindatud meespesapallurid ja naissoftpallurid mängivad ühel võistluselplatsil kuuepäevasel turniiril.

Plussid: Pesapall on väga populaarne teatud piirkondades Aasias ja Ladina Ameerikas, softpall tooks naiste spordi tagasi mängude kavva, ühtegi teist kurika ja palliga spordiala ei ole Olümpiamängude kavas, Olümpiamängud oleks softpalli naiste jaoks kõrghetk, mõlema ala järjepidavus võiks päädida Olümpiamängude kavva arvestamisega.

Miinused: Pesapalli kritiseeritakse, kuna parimad mängijad ei osale Olümpiamängudel, Pesapalli kõrgliiga ei peata hooaega, et vabastada mängijaid Olümpiamängudel osalemiseks, kõrge profiiliga dopinguskandaalid pesapallis, toetuse ja huvi puudus ala vastu Euroopas.

Tsitaat: “Meil on palju noori poisse ja tüdrukuid, kes tahavad oma Olümpia unistust tagasi.“— Don Porter.

Võimalused: Ilmselt ei pääse tagasi.

Netilehekülg: www.PlayBall2020.com.

___

Squash

Olümpiaajalugu: Puudub. Jäi napilt välja Olümpiamängude kavva arvamisest 2012 ja 2016.

Taotleja: M. Ramachandran.

Visioon: Meest ja naiste turniirid, 32 mängijat mõlemas rühmas, kestvus 5 päeva. Matšid mängitakse kahel klaasist väljakul. Videosalvestused kaasatud kohtunike otsuste tegemisel, kordusi näidatakse hiigelekraanidel.

Plussid: Kõik viis kontinenti on maailmameistreid tootnud, taotlust toetavad tennise suurnimed Roger Federer ja Andre Agassi; Squashi mängitakse teistel spordi suurüritustel ( PanAmeerika mängudel, Aasia mängudel, ), Olümpiamängud oleks sportlastele kõrghetkeks, dopinguskandaalideta spordiala.

Miinused: Olümpiamängudel on juba kolm reketisporti (tennis, sulgpall ja lauatennis), vaataja ja televaatajasõbralikkuse küsimus, eliitlik imago, spordi universaalsuse küsimus.

Tsitaat: “Viimane kord ei olnud me spordiala kohandanud ROK-i reeglitele vastavaks. Nüüd oleme seda teinud. Me oleme rääkinud ROK-iga. Me oleme parandanud oma sporti ja tulemused on kõigile näha.” — M. Ramachandran.

Võimalused: favoriit, võibolla sammuke maas.

Netilehekülg: http://squash2020.com/

___

Maadlus

Olümpiaajalugu: Ulatub tagasi antiikolümpiamängudeni. Kas Kreeka-Rooma või vabamaadlus on olnud Olümpiamängude kavad kõigi aastatel peale 1900. Suure üllatusena arvati välja 2020 Olümpiamängudelt otsusega veebruaris, kuid pääses taas kandideerijate nimekirja mais.

Taotleja: Nenad Lalovic.

Visioon: FILA vahetas välja juhtkonna Raphael Martinetti vahetati välja Nenad Lalovici poolt ja pärast ROK-i otsust maadlusest loobuda. võeti kasutusele uued fännisõbralikud reeglid. Punktisüsteem tehti lihtsamaks ja suunitlus on premeerimaks ründetaktikaid. Naiste maadlusele kaalukategooriaid juurde.

Plussid: Esiteks ülemaailmne tunne, et maadlusest ei oleks tohtinud üldse loobudagi. FILA adekvaatne ja kohene reaktsioon: reeglite muutmine lihtsamaks ja fänni sõbralikumaks. Organisatsiooni sisesed muudatused maadluse parandamiseks, eelkõige naistemaadluse osatähtsuse suurendamine. Üks pikima traditsiooniga sporte Olümpiamängudel, uus dünaamiline juht Nenad Lalovic. Politiilise kõrgtaseme eriti tugev toetus: U.S.A., Venemaa, Jaapani, Iraani, Türgi, India, Eesti ja teiste riikide poolt.

Miinused: Kui tagasi arvataks, siis ei saaks ühtegi uut spordiala kaasata mängudele, demonstreeriks ROK-i ebastabiilsust, punktisüsteem võib jääda keskmisele vaatajale raskesti arusaadavaks.

Tsitaat:“Meil on olnud jõudu, et muutuda, Me oleme kindlasti teinud vigu minevikus, kuid nüüd vaatame tulevikku, me ei vaata tagasi.” — Nenad Lalovic

Võimalused: sisuliselt lukus!!

Netilehekülg: http://www.fila-official.com/