Raskesport.ee

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

RASKESPORT.EE PORTAAL ON UUENDAMISEL.
Osad uudised võivad olla ajutiselt kättesaamatud. Vabandame!

Avaleht Artiklid Üldfüüsiline treening Viis viga üldfüüsilises treeningus MMA jaoks

Viis viga üldfüüsilises treeningus MMA jaoks

Väga paljud kahevõitlusalade harrastajad teevad lisaks erialatreeningutele ka üldfüüsilist, mis on kahtlemata väga hea. Halb on aga see, et tihtipeale ei teata, kuidas, miks ja mida teha, ning tehakse endale rohkem kahju kui kasu. Vaataks mõnigaid suurimaid vigu, mida tehakse.

1) Kulturismi kavade järgimine

Päris levinud viga, mida tehakse. Tuleb aru saada, et on suur vahe kas treenida lihaseid lihtsalt selleks, et nad oleksid suuremad, või treenida lihaseid, et nad suudaksid efektiivselt spordispetsiifilist tööd teha. Tean ise kahjuks kontaktspordialade harrastajaid, kelle üldfüüsiline treening piirdub Weideri printsiipide järgi treenimisega. Kui küsida, mida konkreetne inimene treeningul teeb või mis on treeningu eesmärk, siis vastus on tihti "täna on rind ja triits ja lõpus pumban kergelt veel ühe harjutuse biitsa ka peale, lihtsalt löön kergelt täis". Lisaks 3 x 10, masinad jne. See on täitsa tavaline, nii uskumatu kui see ka ei tundu. Tuleb aga aru saada, et mida suurem on lihasmass, seda raskem on saavutada head vastupidavust ringis või puuris. Seda on ju näha, kui võrrelda raskekaalu ja kergemate kaalude matše. Treeningprogramm peaks üles ehitatud olema, pidades silmas soorituse paranemist ringis võis puuris. Treenides nagu kulturist paranevad mingil määral kindlasti küll jõunäitajad, aga samas kasvab ''kosmeetiline'' mittevajalik lihasmass ja üldine vastupidavus ei parane kuidagi. Kui teed üldfüüsilise arendamiseks ainult kulturisti moodi trenni, siis tasuks oma treeningprogramm üle vaadata.

2) Jõutõstjate kavade järgimine

Kuigi see lähenemine on eelmisest parem, ei ole see tingimata väga palju parem. Tuleb aru saada, et jõud on palju komplitseeritum mõiste kui pealtnäha paistab. Kui võtame näiteks MMA, siis jõud ja plahvatuslikkus on ainult nii head kui sportlase võime neid matšis rakendada. Me võime kükkida 300kg ühe korduse, aga sellest ei pruugi ringis või puuris palju kasu olla, kuna MMAs on vaja palju enamat kui lihtsalt suuri maksimaalse jõu näitajaid. Teinekord on vaja näiteks 15 minutit võidelda ja viimastel sekunditel üle rinna heide teha. Kui kütus on otsas, siis 300kg kükk võib küll treeningpäevikus kirjas olla, aga seda heidet ei tule. Maksimaalne jõud mängib küll suurt rolli ja MMA sportlastel on seda parajalt vaja, aga treenides ainult nagu jõutõstja ei ole kõige mõttekam ala jaoks, kus ka vastupidavusel on väga suur kaal. Aasta lõikes mingid perioodid võib jõutõstjate meetodeid kasutada, aga üldisest treeningprogrammist on see ainult üks väike osa. Lisaks tuleb arvestada, et liigeste tervise seisukohast ei ole samuti kõige parem, kui kogu aeg treenida suurte raskustega nii raske ala nagu MMA kõrvalt.

3) Üldiste kavade järgmine

''Üks suurus sobib kõigile'' kavasid tegelikult ei ole. Olen ise pannud samuti üles üldiseid ''kellelegi, aga mitte kellelegi konkreetselt'' kavasid lihtsalt selleks, et oleks midagi kättesaadav, aga tegelikult on kõik inimesed erinevad. Need kavad on kõigile, aga mitte võib-olla konkreetselt sulle. Mis sobib ühele, see ei pruugi sobida teisele. Näiteks üks inimene võib tulla jõutõstmise baasi pealt, teine maratonijooksu baasi pealt. Treeningprogrammid nendele oleksid kindlasti erinevad MMA üldfüüsilise kontekstis, kuna nendel on tugevad ja nõrgad küljed täielikult erinevad. Üldised kavad ei võta arvesse inimese spetsiifilisi nõrkusi ega ka spetsiifilisi tugevusi, seega internetist või ajakirjadest võetud treeningkavade järgimine ei ole kõige parem valik saavutamaks paremaid tulemusi.

4) Treeningute mitte-koordineerimine

Kõige efektiivsemad treeningprogrammid on need, mis võtavad arvesse kõiki treeninguid – nii tehnika- ja eriala- kui ka jõu- ja vastupidavustreeninguid. MMA ja üldfüüsilise treeninguid tuleb näha koos kui tervikut, mitte vaadelda neid eraldi. See ei tähenda, et peaks kasutama ainult MMA-spetsiifilisi drille vormi parandamiseks. Üldistatult - kui eesmärgiks on näiteks aeroobse baasi parandamine, siis erialatrennid üldfüüsilise kõrvalt võiksid olla seda toetavad, ehk samuti madalama intensiivsusega ja kestvamad. Kui eesmärk on plahvatuslikkuse parandamine, siis erialatrennides võiks kasutada samamoodi integreeritult rohkem just plahvatuslikke tegevusi - mahaviimised, heited jne. Mida lähemale tuleb võistlus, seda rohkem peaksid üldfüüsiline ja MMA trenn segunema. Seega on kaootiliselt ja ebasüstemselt treeningutele lähenemine suur viga. Kõik on vist nõus, et süsteemne lähenemine erialatreeningutes tagab kiirema arengu kui niisama siit-sealt tegevuste kokkunoppimine.

5) Üldfüüsilisele keskendumine ainult enne võistlust

Jällegi üks väga väga levinud viga, kui mitte kõige levinuim viga üldse. Kui matš on lähenemas, siis leitakse, et nüüd peaks midagi tegema, et päris esimese minutiga kütus otsa ei saaks. Kahjuks ei muuda paari nädalaga enam suurt midagi. Üldfüüsilise baasi arendamine võtab aega ja sellega tuleks tegeleda suuremal või vähemal määral aastaringselt. Hea üldfüüsilisega ja kehvemate tehniliste oskustega sportlane võib matši puhtalt selle pealt võita, et vastane ei suuda oma tehnilist ülekaalu realiseerida kehvema üldfüüsilise vormi tõttu.

 

Kristjan Koik, personaaltreener
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

 

Küsitlus

Kust ostsid viimati spordivarustust või trenniriideid?