Raskesport.ee

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

RASKESPORT.EE PORTAAL ON UUENDAMISEL.
Osad uudised võivad olla ajutiselt kättesaamatud. Vabandame!

Avaleht Artiklid Üldfüüsiline treening Üldfüüsilisest treeningust

Üldfüüsilisest treeningust

sangpommMardo Männimägi fotoKui tehnilise ja mentaalse poole pealt on kaks vastast võrdsed, siis on tugev eelis sellel, kes on füüsiliselt vastupidavam ja tugevam. Võitlussportlase üldfüüsiline treening peaks katma paljusid parameetreid. Ei tule treenida nagu kulturist või jõutõstja, ega ei tule treenida ka nagu triatleet või maratoonar, pigem võiks suunitluselt paralleele tuua kümnevõistlusega.

Sportlane võiks aasta lõikes periooditi keskenduda kõikide energiasüsteemida arendamisele. Mida rohkem vastupidavust spordiala nõuab, seda enam peaks keskenduma aeroobse energiasüsteemi arendamisele. Kindlasti ei tohi ära unustada anaeroobse energiasüsteemi arendamisele suunatud vastupidavustreeninguid ja loomulikult jõutreeninguid. Mida ja kui palju, see sõltub konkreetsemalt spordialast, aga nii lihasvastupidavus (muscular endurance), jõuvastupidavus (strenght endurance), maksimaalne jõud (maximal strength) kui ka kiiruslik jõud (speed strength) ehk nii plahvatuslik jõud (explosive strength) kui ka kiire jõud (starting strength) kõik on olulised. Treeningplaan tuleks jaotada tsükliteks keskendudes mingile kindlale faasile mingi kindla aja. Mida ja millal arendada sõltub mitmest faktorist ning paljuski sellest, mida konkreetsel sportlasel vajaka. Hooajaväline aeg on see aeg, kui tuleks keskenduda muuhulgas ka oma nõrkade külgede järele aitamisele.

Vastupidavus.

Üldistatult öeldes - kellel on rohkem jõudu, aga kehvem vastupidavus, see võiks hooajaväliselt rohkem keskenduda aeroobsele tööle, aga tehes kindlasti ka jõunäitajaid hoidvaid treeninguid. Mida kaugemal võistlusest seda rohkem võib keskenduda üldise vastupidavuse arendamisele. Ei pea tegema koguaeg treeninguid kasutades erialaseid harjutusi. Sobivad jooksmine, ujumine, sõudmine, suusatamine jne. Erinevates tsüklites võib kasutada mitmeid erinevaid treeningmeetodeid. Väga hästi sobib klassikaline nn metsajooksu meetod ehk kestev treening aeroobse läve läheduses, samuti Fartlek, kõrge vastupanuga kestev treening (HICT), erinevad intervalltreeningud näiteks tempo intervallid, kõrge vastupanuga intervallid (HRI) jne jne.  

Jõud.

Üldistatult öeldes - kellel on vähem jõudu ja parem vastupidavus, see võiks hooajaväliselt keskenduda rohkem jõutreeningutele, aga tehes kindlasti ka vastupidavustreenguid. Tähtis on teada, et mida koos treenida ja arvesse võtta konkreetse tsükli eesmärk.  Kõike korraga arendada ei saa, sest erinevate energiasüsteemide arendamine kutsub esile erinevad adaptsioonid organismis. Jõutreeningute üheks tähtsamaks suunaks peaks olema muuhulgas lihastasakaalu parandamine ja stabiliseerivate lihaste tugevdamine. Nõrkade stabiliserivate lihaste olemasolul ja kehva lihastasakaalu korral ei saa paljusid harjutusi korrektse tehnikaga sooritada. Seda eriti plahvatuslike harjutuste korral.

Kristjan Koik, personaaltreener
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

 

Küsitlus

Kust ostsid viimati spordivarustust või trenniriideid?