Kaks maailmameistritVeel möödunud kolmapäeval oli meie maadlussangar Heiki Nabi käesoleva aasta MM-i hõbemedalist. Järgmiseks päevaks oli temast üleöö saanud maailmameister. Sel korral matil higistada vaja ei olnud, võit tuli lausa koju kätte – SMSi teel. Neid fakte ning nendega kaasas käivaid selgitusi teavad juba kõik! Palju on räägitud ka Heiki Nabi anonüümsetest sõpradest, kes temast SMSi teeel maailmameistri tegid, kelle hulgast ühele viitab Heiki oma intervjuudes alati kui “sõber Tartust”. Kes olid need anonüümsed sõnumitoojad heade mõtete linnast ja mida nad asjast ise arvavad?
Saame tuttavaks: Soome naiste vabamaadluskoondise peatreener ja kaheksateistkordne Eesti meister vabamaadluses – Ahto Raska ning Tartu maadlusklubi Englas treener ja kolmekordne Eesti meister kreeka-rooma maadluses – Kristjan Press.
Kuidas kogu skeem lõpuks välja nägi – kes millal mida teada sai ning kuhu info edasi liikus?
Ahto: Kolmapäeva õhtul, umbes kell üksteist, leidsin ühe iraani maadleja Facebooki seinalt postituse, et Ali Akbar on dopinguga vahele jäänud. See oli suur uudis ja seedisin seda natuke – jagasin infot Kristjanile, ise samal ajal FILA (Rahvusvaheline Maadlusliit) veebilehel asja kontrollides. Info tõesuses ei tekkinud kahtlust. Edasi läks kõik väga tegusalt – vähem kui tunni möödudes hakkas info juba meedias levima.
Kristjan: Ahto saatis mulle kolmapäeva õhtul kell 23.37 sõnumi: “Kle, iraanlane on vist vahele jäänud.” Võtsin FILA lehekülje lahti ning asja samuti täpsemalt uurima hakates nägin, et dopingupatuste nimekirja on viimati uuendatud 10. detsembril. Googeldasin seejärel iraanlase nime ja vaatasin millisesid dopingnuteemasid üldse viimasel ajal esile on kerkinud. Avastasin, et juba 29. novembril avalikustas dopingulabor kokku 266 nime (http://msn.foxsports.com/olympics/story/german-anti-doping-lab-finds-positive-cases-using-new-steroid-test-112913), kelle hulgas oli ka maadlejaid. Samuti väidetakse uudistes, et sellest on informeeritud ka alaliitusid. Helistasin seejärel Raskesport.ee toimetaja Vallo Hannusele, keda ei õnnestunud aga koheselt kätte saada. Sealt edasi kirjutsin ise uudise valmis ja saatsin Raskespordile lootuses, et äkki on toimkond ikka veel ärkvel. Vahetult pärast seda helistasin Heikile, aga aeg oli hiline ning ei õnnestunud ka teda telefonitsi kätte saada, mispeale panin teele sõnumi: “Palju onne 2x maailmameister! Iraanlane sai eluaegse keelu !” Vahepel jõudsin veel Raju meeskonnast Ott Tõnissaarega natuke asju arutada, et kuhu kellele ja kuidas – oleme varemgi üksteist nõu ja jõuga aidanud. Umbes samal hetkel, kell 23.54, oli ka Raskespordis juba uudis ilmunud. Lõpuks sai kõne Toeta Eesti Maadlust liikumise juht Martin Plaser, kes oli samuti asjade kulgemisega väga rahul – kas just protsessiga, aga tulemusega kindlasti! Heikist oli saanud mõne klikiga kahekordne maailmameister.
Millised emotsioonid tekkisid?
Ahto: Ülimalt hea ja soe tunne oli. Algul ei osanud muidugi kuidagi reageerida – tulemus on ju selline, mis ületab igasugused tunded ja seda on raske sõnadesse panna. Olin ise MM-il vaatamas kuidas Heiki treenis ja valmistus. Mida matš edasi, seda paremks Heiki tase läks ja oli ilmselge, vähemalt minu jaoks, et sellel MM-il maadleb poiss suurimale autasule. See on Heiki võidetud kuld, mitte iraanlase võidetud kuld! Uhke on olla eestlane ja seda enam, et meil on oma rahvuskangelane Heiki Nabi!
Minu meelest ei olnud see ka ainus iraanlane nendel võistlustel, kes tegi üleloomulikult võimsa esituse – silma jäi veel kaalu –84 kg võitja. Ootame, mida see mees tulevikus korda saadab.
Kristjan: Emotsioonid olid vägevad! Olin üks nendest, kes arvas, et iraanlane puhas poiss ei ole. Selliselt Heikit, türklast ja rootslast võita, nagu tema seda tegi, oli ikka uskumatu ja mõnevõrra kahtlane. Kergekaalu maadlejatel on matši seisud mõnikord 15:12 jne, aga raskekaalus selliseid võite tipptasemel ei saada. Ikkagi suhteliselt kergelt võitis iraanlane kõiki. Vaadake korraks Nabi – suur ja võimas mees, proovige teda lükata ning vaadake kuidas välja tuleb. Teiseks tekkis muidugi mõte, et miks selline uudis veel meediakajastust ei ole saanud – meil on siin Eestis nii mõnegi ala kajastamisel ikka vaikus eetris (samuti maadluses, kus näiteks Heiki hiljutist võitu oma vana konkurendi Eureni üle Saksamaa Bundesliigas kajastati Eesti meedias minimaalselt). Siis käis peast veel läbi parima meessportlase valimine – hääletus hakkab juba lõppema ja Heiki vääriks ju veel rohkem hääli. Hea meel oli, et Heiki on kahekordne maailmameister; ja muidugi enda ennustustus – ootame ära dopingutestide tulemused ja siis jagame medaleid, läks täkkesse.
Kristjan, milline oli Heiki reaktsioon, kui ta teate lõpuks kätte sai?
Kell 00.42 sain Heikilt vastuseks sõnumi: “Yess!!! Lahe.. Tänud”. Ega Heiki ja ka maadlejad üldisemalt reeglina väga pika jutuga mehed ei ole.
Mida arvate üldiselt sellisest info liikumisest – kas asjade taoline kulg oli teie jaoks loomulik? Või tuleb siin kinnitada tõsiasja, et kuulujutud liiguvad alati kiiremini kui ametlik info?
Ahto: Meil oli Soomes ühe minu naismaadeljast õpilasega samalaadne juhtum, kus kaalul oli EM-i medal. Tiina Ylinen kaotas kehakaalu –51 kg turniiri alguses finalistile, rumeenlanna Dobre Esterale, kes hiljem välja tulnud info põhjal oli samuti dopingupatune. Soomlanna pääses aga läbi lohtusringide maadlema pronksimatšile, kaotades seal ukrainlanna Julia Blahinjale. Tol korral sai alaliit nii dopinguteemast kui ka pronksmedalile tõusmisest ikka palju varem teada, enne kui info laiemale üldsusele avalikuks sai.
Kristjan: Tänapäeval on tavaline, et sotsiaalmeedia vahendusel ja googeldamise võimalust kasutades liigub info kiiremini ja on paremini kättesaadav kui kunagi varem. Küsimus on pigem selles, et tegemist oli täiesti ametliku infoga FILA kodulehel – miks see Eestisse ei jõudnud ja kus olid arupärimised, et kinnitada kodulehel oleva tõesust? Kui 29. novembril oli labor nimekirjad dopinguga patustajatest esitanud, siis pidi see vähemalt alaliitudele ja dopingupatustele endile kindlasti juba varem teada olema. Lisaks pole maailma kreeka-rooma reitingutabelit uuendatud juba mitu kuud, kuigi võistlusi on toimunud palju. Iraanlane ei võistelnud ka kodustel sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel, need aga toimusid juba oktoobris. Väga palju viiteid sellele, et midagi kahtlast on temaga seoses juba mõnda aega toimumas. Selline info oleks pidanud meieni juba ammu jõudma, kasvõi kuulujuttude kaudu.
